Vähk- inimkonna enda tekitatud haigus
| 01. 04. 2018
Iidsetest aegadest pärit mumifitseeritud, mumifitseerunud või kivististena säilinud laipade uuringud näitavad, et vähk on ajalooliselt alles hiljuti levima hakanud haigus. Siit võib järeldada, et selle kurja tõve on esile kutsunud inimene, õigemini inimkond ise – vähi põhjustajateks on saastatud keskkond ja ühekülgne dieet.
Sadade Egiptuse muumiate uurimisel leidis kinnitust vaid üks vähijuhtum. Arvestatavaks vastuväiteks ei saa siinkohal pidada põhjendust, et vanad egiptlased ei elanudki nii vanaks, et nad oleksid jõudnud vähki haigestuda, sest teisi vananemisega seotud haigusi – nagu veresoonte lupjumine ja luude hõrenemine – muumiatel siiski esines. Kivististest on vähki leitud veelgi harvem – teaduskirjanduses mainitakse vaid paarikümmet vaieldavat vähijuhtumit, mis on avastatud loomakivististest.
Vähk on seega keskkonnast tingitud ja/või elustiilihaigus. Vähi peamisteks süüdlasteks võib pidada pestitsiide, tööstuslikult toodetud ravimeid, töödeldud ja tehistoite (koos pakendites leiduvate kemikaalidega), nn juhtmevabasid tehnoloogiaid ja kiirgust eritavaid diagnostikaseadmeid, ülekaalulisust ja stressi, liiga vähest viibimist päikese käes.
Et vähki vältida, tuleks harrastada tervislikku elustiili ja tervislikult toituda. Eriti oluline on, et organism saaks piisavalt D-vitamiini. Mõõdukas päikese käes viibimine on üks paremaid looduslikke D-vitamiini allikaid. Tuleb meeles pidada, et oht haigestuda nahavähki tekib vaid siis, kui päikese käes viibitakse liiga kaua, nii et tekivad nahakahjustused.
Teine tähtis tegur on hoida oma insuliinitaset tasakaalus. Vähirakkude arengu soodustajateks peetakse suhkrut ja karbohüdraate, seepärast tuleks piirata magusate toitude-jookide, teraviljatoodete, töödeldud toitude, suhkru (sealhulgas fruktoosi) tarbimist. Kahtlemata tulevad kasuks kehalised harjutused.
http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2010/12/03/cancer-not…