Uue aasta eesmärkide püstitamine ja miks see alati ei pruugi õnnestuda

Pole paremat aega oma tervisele keskendumiseks, kui uue aasta algus. Mitmes mõttes on aastavahetus hea aeg mil eesmärkide püstitamine ja oma elus muutuste planeerimine ette võtta. Tihti aga juhtub nii, et pühademeeleolus püstitatud eesmärgid lahustuvad ning uusaastalubadused sulavad kevadel koos lumega. Kas olete valmis oma uusaastalubadustest loobuma?

Uuringud näitavad, et eesmärkide püstitamine on parim viis tulemuste saavutamiseks. Inimesed, kes seavad endale konkreetsed eesmärgid, saavutavad tulemusi palju tõenäolisemalt kui need, kes seda ei tee.

Planeerimine ja mitte ainult tahtejõule lootmine suurendab teie uue aasta eesmärkide saavutamise tõenäosust. Kui olete varemgi seatud eesmärgi saavutamisega kimpus olnud, siis ehk tuleks enne edasi liikumist astuda sammuke tagasi. Mõistes seda, kuidas jõudsite sinna, kus olete täna aitab teil tulevikus paremini planeerida. Enne uue aasta eesmärkide püstitamist küsige endalt:

• Miks te soovite muutust?
• Kuidas muutused teie elu parendavad?
• Mis on teid siiani selle saavutamisel takistanud?
• Mis juhtub, kui te neid muutusi ei tee?

Eesmärkide saavutamise võtmeks on isikliku tähendusega eesmärkide püstitamine ja väljakutse suuruse ning takistuste mõistmine. Mis on takistanud teil varasemalt samade eesmärkide saavutamist? Nüüd, kui mõistate oma MIKS-e, lisame veel mõned kasulikud näpunäited tervislike eesmärkide seadmiseks sellel aastal.

1.     Muutke oma uusaastalubadused realistlikuks.

Ärge seadke oma eesmärke nii kõrgele, et veenate juba eos iseennast nende täitmise võimatuses. Kui te pole varem trenni teinud, seadke esimeseks eesmärgiks alustada 15 minutiga 3 päeva nädalas selle asemel, et seada sihiks 60 minutit 5 päeva nädalas.

2.     Hoiduge demotiveerivast mõttest „KÕIK VÕI MITTE MIDAGI!“

Maiustustest täieliku loobumise asemel proovige lisada oma menüüsse rohkem puu- ja köögivilju.

3.     Grupeerige oma väiksemad vahe-eesmärgid, et saavutada sama ajaga rohkem

Teate ju ütlust: „Kaks kärbest ühe hoobiga!“.  Vahel, kui teil aega napib, võib see olla parim viis oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks, kui soovite rohkem treenida ja lugeda rohkem raamatuid, siis äkki saate hoopis lugeda velotrenažööriga treenides?

4.     Olge kannatlik

Enamik elu eesmärke on pika aja jooksul teostatavad ja nõuavad palju keskendumist, otsusekindlust ja vaeva. Samuti isikliku tervise nimel seatud eesmärgid. Keskenduge ühe väikese asja muutmisele korraga. Pikas perspektiivis toovad need kaasa suuri tulemusi. Mitte midagi ei juhtu üleöö!

5.     Premeerige ennast

Motivatsiooni püsimiseks on oluline ennast kiita, õlale patsutada ja premeerida. Kui saavutate seatud vahe-eesmärgi, näiteks eesmärgi kõndida 3 päeva nädalast 10 000 sammu, premeerige end uute tossude või trenniriietega.

Unustage ekstreemdieet ja ärge piitsutage end liigse treeninguga. Radikaalsed muudatused ei toeta pikas perspektiivis teie teekonda tervislikuma elu poole. Võtke mõni väiksem vahe-eesmärk, mis võib tunduda, et polegi otseselt seotud lõpp-eesmärgiga. Näiteks:

Korrigeerige oma uneaega

Nihutage oma päevaplaani nii, et sinna on sisse kirjutatud vähemalt 7-8 tundi kvaliteetset und. Ebapiisav uni võib nõrgendada immuunsussüsteemi, eriti kui on vaja võidelda levinud viirus- ja külmetushaigustega. Magamatus suurendab ka erinevate meeleoluprobleemide, sealhulgas ärevuse ja depressiooni riski ja raskust.

Muutke oma söögikordade kellaaegasid

Teaduslikult on tõestatud, et organismi ainevahetus on kiireim päevavalguse ajal. Söömine peale päikeseloojangut soodustab rasva talletumist kehas. Kuna meie kliimas on talvine päevavalguse aeg väga lühike, soovitame teil vähemalt 75% päevasest kaloraažist tarbida enne kella 14.00

Hoidke lähisuhted korras

Sõpradega kohtumine (mitte Facebookis vestlemine) toodab ajus endorfiine ehk nn „õnnehormoone“. Avatud ja sõbralikud inimestevahelised suhted aitavad teil probleemidest üle saada, vähendades samal ajal üksindust, stressi ja alandades vererõhku. Seadke endale eesmärgiks näiteks külastada iga nädala vähemalt ühte lähedast sõpra või sugulast.

Püsige liikumises

Talv ei pruugi olla just kõige köitvam aastaaeg, mil oma füüsilist aktiivsust suurendada, kuid enda liikuma sundimisel on lisaks kalorite põletamisele ka muid eeliseid. Füüsiline aktiivsus aitab vältida põletikulisi haigusi, sh osteoartriiti.

Lähendage suhteid oma perearstiga

Olgu selle väljundiks kasvõi iga-aastane regulaarne ennetav kontroll. Ennetav kontroll aitab teil saavutada hea ülevaate oma kehas toimuvast. Olgu selleks siis vererõhu, kolesterooli, veresuhkru või vitamiinide taseme info. Saadud teave aitab teil paremini planeerida oma toidulauda ning vajadusel kaasata väärtuslikke toidulisandeid. Lisaboonusena muutub perearst teile lähedasemaks ning julgete avada rohkem oma hirme ja muresid tervislikust seisukohast.

Vähendage stressi

Stress mõjutab enamat kui ainult emotsionaalset tervist. Stress on ülekaalukas tegur, mis õhutab palju ebatervislikku käitumist. Pisikesed tegevused, mis alandavad stressi tased – hingamisharjutused, kallite inimeste fotod töökohal, venitusharjutused, värskes õhus jalutamine.

Lõpuks on tervislik eluviis siiski ju üldine vaimne ja füüsiline tasakaal ja elus nauditavate tegevuste prioritiseerimine. Eesmärkide püstitamine toetab teid õnnelikuma eluni jõudmisel.

Tervislikku uue aasta algust!

Eliksiiri pere