Rauavaegus ja rauavaegusaneemia – nende erinevus ning leevendus

Rauavaegusaneemia on rauapuuduse tõttu tekkiv aneemia ehk olukord, kus inimese organismis on vähem punavereliblesid või kui hemoglobiini sisaldus punaverelibledes on normaalsest vähem. Mis vahe aga on rauavaegusel ja rauavaegusaneemial? Miks peaksid rauapuudusele tähelepanu pöörama? Mida peaksid teadma selle ravist ning erinevatest rauapreparaatidest?

Rauavaegus vs. rauavaegusaneemia

Rauavaegus ehk rauavaegusaneemia, nagu nimigi ütleb, on olukord, kus organismis on liiga vähe rauda. Rauavaegusaneemia on raua vähesuse tõttu tekkiv aneemia ehk olukord, kus inimese veres on normaalsest vähem punavereliblesid või punaverelibledes sisaldub normaalsest vähem hemoglobiini. Seega pole rauavaegus haigus, vaid seisund, mida korrigeeritakse rauapreparaatidega.

Punaverelibled moodustuvad luuüdis, kust iga päev vabaneb verre miljoneid rakke. Vananenud punalibled lammutatakse ja rakuosised kasutatakse ära uute punaliblede tarvis. Punalibledes sisaldub spetsiaalne valk hemoglobiin, mille ülesandeks on siduda kopsudes hapnikku ja see kudedes ära anda. Hemoglobiini oluliseks koostisosaks on raud. Kui rauda pole piisavalt, häirub hemoglobiini süntees.

Teisisõnu öeldes rauavaeguse puhul keha rauavarud vähenevad, sest toidust saadava raua kogus on väiksem organismist väljuva raua hulgast, samas vere hemoglobiinisisaldus püsib normaalsena. Rauavaegusaneemia on rauapuuduse tõsisem vorm, mille korral keha rauavarud on langenud nii madalale, et vere hemoglobiinisisaldus on alla normaalse taseme. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on umbes veerandil maailma rahvastikust ehk u 1,6 miljardil inimesel aneemia.

Erinevates uuringutes on leitud, et rauadepood on tühjad kuni 25% lastel, 30% viljakas eas naistel, 60% rasedatel, 3% meestel.

Miks on raud oluline?

Raud on inimorganismile kriitilise tähtsusega. Tema peamine ülesanne organismis on hapniku sidumine kopsudest ja selle transport organismi. Lisaks kuulub raud paljude ensüümide koostisesse, osaledes muuhulgas energiatootmises ja immuunsüsteemi töös. Raud on hemoglobiini koostisosa. Hemoglobiini ülesandeks on transportida kehas hapnikku.

Lisaks osaleb raud ka organismi mitmetes tähtsates funktsioonides. Müoglobiin, mis sisaldab samuti rauda transpordib, ladustab ja vabastab hapnikku skeleti- ja südamelihastes. Rauda on vaja ka mitmete ensüümide töös ning mitteheemsete ensüümide kofaktorina. Ensüümid on valgud, mis osalevad erinevates keemilistes reaktsioonides organisms. Näiteks amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist.

Kui rauavaegusaneemiat ei korrigeerita ning hemoglobiini tase langeb alla 70 g/l, ei saa organism enam piisavalt hapnikku ja võib tekkida atsidoos – happemürgistusseisund, kus veri ja teised koed muutuvad liialt happeliseks ning võivad tekkida juba tõsisemad tervisekahjustused. Rauavaegus nõrgendab töövõimet, kui hemoglobiin langeb alla 100 g/l, kuid on inimesi, kes tunnevad tugevat väsimus ka kõrgema hemoglobiini korral.

Ebapiisav rauatase soodustab ka teiste kahevalentsete ioonide imendumist, mis võib lisada raskmetallide imendumist ning plii- ja kaadmiumimürgitusele alistumist. Lisaks on teada, et rasedusaegne rauavaegus mõjutab loodet – suureneb enneaegse sündimise ning vastsündinu madala sünnikaalu risk. Kui rasedal ei korrigeerita rauavaegust, on ka vastsündinu rauavarud väikesed ning risk rauavaegusaneemia tekkeks kiire kasvuperioodi ajal on suur. Soomes antakse väheste rauavarude tõttu alla 2,5 kg vastsündinutele rauda tilkade kujul kuni aastaseks saamiseni.

Rauavaeguse tekke põhjused:

Ühekülgne toitumine ja tasakaalustamata dieet. Toidus on vähe rauda. Suurimad rauaallikad on loomne tailiha, maks, linnuliha ja -maks, taimsetest toiduainetest erinevad oad, sojauba, läätsed. Tasakaalustamata dieet on sagedasemaks rauapuuduse põhjuseks lastel, kus rauavaeguse teket soodustab teisalt ka suurem rauavajadus kasvuperioodi tõttu. Samuti on rauavaegusest ohustatud taimetoitlased.

Rauapuudus tekib kui esineb suur rauavajadus. Rauavajadus on tavalisest suurem imikutel, lastel ja noorukitel intensiivsel kasvuperioodil, samuti raseduse ja imetamise ajal.

Organism ei saa piisavalt foolhapet, B12-vitamiini või rauda.

Liigne veritsus menstruatsiooni ajal.

Pidev verekaotus. Veritsus on kõige sagedasem rauapuuduse põhjus täiskasvanutel. Viljakas eas naistel tekib rauapuudus eelkõige rohke menstruaalvere kaotuse tagajärjel. Meestel alates vanusest 16 a. ja menopausieas naistel on sagedaseimaks rauapuuduse põhjuseks veritsus seedetraktis – nii seedetrakti kasvajate kui ka haavandite tõttu.

Raua imendumine on häirunud. Mao-või peensoole limaskesta kahjustuse korral imendub tavalisest vähem rauda. Seda esineb tsöliaakia, aga ka helikobakterist põhjustatud gastriidi korral.

Rauavaegusaneemia võib tekkida aga ka seoses vereloomega. Siis pole põhjuseks see, mida sööme, vaid tegemist on organismi eripäraga, mida peab hakkama ravima ning sellisel juhul on see juba hematoloogi pärusmaa.

Lisaks võivad rauaaneemiat põhjustada ka teised tegurid, nagu näiteks parasiitnakkused, malaaria, vähk, B12-vitamiini puudus jne. Siiski on rauapuudus esikohal ja vastutav hinnanguliselt poolte aneemiajuhtumite eest.

B12 Terranova vitamiin Eliksiiri Ökoapteekist on toodetud Eestis ja koosneb kvaliteetsest, puhtast toorainest nagu kollane emajuur, võilillelehed, peedimahl, petersellilehed, riisikliiõli ja palju muud. B16 Terranova vitamiin toetab punaste vereliblede moodustumist. Magnifood Complexi ravimtaimed ja taimed sisaldavad rauda ja foolhapet, mis tõhustavad seda toimet veelgi enam.

Rauapuuduse peamised sümptomid

Teinekord ei oska inimene kahtlustadagi, et tal esineb rauapuudus, sest selle tunnused on üsna üldised.

Enimlevinud sümptomid on:

• väsimus, jõuetus, füüsilise koormuse taluvuse langus;
• ärrituvus, tähelepanuhäired;
• kergesti tekkiv õhupuudustunne;
• peavalu, kohin kõrvus;
• südamekloppimine, südamepuudulikkuse teke või süvenemine;
• kahvatus, küünte ja juuste haprus;
• lõhed suunurkades, valulik keel;
• isutus ja isuväärastused (tung süüa kriiti, tsementi, jääd).

Rauapuuduse sümptomid, mis jäävad tihti tähelepanuta:

Pearinglus ja peavalu: See sümptom koos valuga rinnus on keha märguanne sellest, et peaksid pikali heitma, kuna hapniku juurdepääs ajusse ja südamesse on häiritud. Regulaarsetel peavaludel on küll mitmeid põhjuseid, ent üks neist on ka rauapuudus ja kehvveresus. Siin peitub põhjus selles, et vererakkudel on raske aju hapnikuga varustada.

Külmad käed-jalad: kui nad ei taha kuidagi üles soojeneda, annab see samuti märku, et verega ei pruugi kõik korras olla ja peaksid vereanalüüsi tegema.

Rahutute jalgade sündroom: jalgades tekib kipitav ebamugavustunne.

Muutused südametöös: kuna rauapuudus mõjutab punaste vereliblede arvu, võib nende nappus raskendada ka südame tööd. Senisest sagedamini võib esineda südamekloppimist, valusid rinnus ning need võivad lõpuks viia ka raskemate südamehaigusteni.

Närvisüsteemiga on seotud veel mäluhäired, erutuvus, nõrkus, vääraistingud. Seedetrakti puudutavateks nähtudeks on isutus, iiveldus, kõhuvalud, oksendamine, kõhukinnisus või -lahtisus, keelepõletik, suu limaskesta haavandid, neelamishäired.

Kes kannatavad kõige enam rauavaeguse käes?

Rauavaeguse käes kannatavad üle 40% inimestes ning seda tihti ilma enesele teadmata. Rauapuudus on probleemiks kõige enam viljakas eas naistel, rasedatel ja imetavatel naistel, eakatel (ühekülgse toitumise ja krooniliste haiguste tõttu) ja lastel (suurenenud rauavajaduse, lehmapiimatoodete rohke tarbimise tagajärjel).

Inimestel, kes kipuvad piimatoodetega liialdama, on oht rauavaeguse tekkeks, sest kaltsium on raua imendumise üks suurimaid blokeerijaid.

Kui paljudele inimestele on probleemiks rauapuudus, siis teised on hädas liigse rauaga. Hemokromatoos on geneetiline raua ainevahetushäire, mille korral keha omastab toidust liiga palju rauda. Seetõttu peaksid täiskasvanud mehed ning menopausis naised raualisandeid võtma vaid arsti ettekirjutusel, sest neil on rauapuuduse tekke risk väike ning tulemuseks võib olla hemokromatoosi tüsistuste kiirem teke.

Kuidas diagnoositakse rauapuudust?

Rauapuudusaneemia avastamisel tuleb alati selgitada selle tekke põhjus, mistõttu võib olla vajalik teha seedetrakti endoskoopilised uuringud (gastroduodenoskoopia, kolonoskoopia).

Rauapuudusaneemia diagnoositakse vereanalüüside alusel. Hemogrammis on iseloomulik madal hemoglobiini ja hematokriti tase, punaliblede hulk on normis või madalam, punavereindeksid (MCV, MCH, MCHC) on enamasti madalad. Rauadepood on tühjad, mida peegeldab madal ferritiini tase. Teiste rauanäitajate osas on järgmised muutused: madal transferriini saturatsioon, suurenenud rauasidumisvõime, suurenenud transferriini lahustuvate retseptorite kontsentratsioon seerumis.

Tasub teada, et ainult hemoglobiini ja ferritiini analüüsist ei piisa rauavaeguse diagnoosimiseks.

Ferritiin on ägeda faasi valk ehk ferritiini väärtus on kõrgem näiteks põletike, maksahaiguste ja kasvajate korral. Seetõttu on rauavaeguse diagnoosimise puhul tähtis kontrollida ka näiteks transferriini lahustuvate retseptorite kontsentratsiooni. Samuti võib kontrollida põletikunäitajad, C-reaktiivne valk, et välistada ferritiini kõrge väärtuse seos põletikulise seisundiga. Juba kroonilistel haigetel võib üldiselt välistada rauavaegusaneemia võimaluse ferritiini väärtusega >100 μg/l.

Rauavaeguse ja rauavaegusaneemia ravi

Rauavaeguse ravis on esmatähtis kindlaks teha rauavaeguse põhjus ning teke. Näiteks on vanemas eas naistel on rauapuuduse põhjuseks tihti menstruatsioon. 1 ml verd sisaldab umbes 0,5 mg rauda. Rasedatel ja imetavatel naistel on raua vajadus tunduvalt suurenenud. Imikutel ja väikelastel on samuti põhjuseks suurenenud rauavajadus ning sageli vähene raud toidus. Väikelaste söögikogused on väikesed ning raua imendumine toidust on samuti vähene. Lehmapiimatoodete rohked tarbijad on rauavaeguse riskirühmas piimas sisalduva kaltsiumi tõttu, mis vähendab raua imendumist.

LOODUSRAVITOODE, MIS ON ABIKS RAUAPUUDUSELE

Rauavaegust ravitakse tavaliselt suukaudsete rauapreparaatidega, milleks võivad olla tabletid, kapslid, tilgad või näiteks siirup. Madalate rauavarude korral on rauakuuri kestvus tavaliselt poolest aastast kuni aastani. Rauakuuri ajal on hea kontrollida rauavaegusega seotud verenäitajaid paari kuu tagant, sest inimestel esineb erinevusi raua imendumises ning üleliigne raud tervel inimesel ei imendu.

Rauavaeguse ja aneemia ravis on tähtis raua piisav doos ning ravi piisav kestvus. Organismi rauavarud täituvad aeglaselt ning ebapiisava kestusega ravi korral on tõenäoline, et rauavaegusaneemia kujuneb hiljem uuesti välja. Inimestel, kellel raud soolestiku kaudu ei imendu, manustatakse rauda veenisiseselt. Selline rauaasendusravi on näidustatud vaid suukaudse ravi talumatuse või ebaefektiivsuse korral.

Rauapreparaadid: erinevused, millega peaksid arvestama

Rauapreparaadid erinevad peamiselt tootes kasutatud rauasoola poolest. Eestis kasutatakse käsimüügis kahevalentseid rauasoolasid, näiteks raudfumaraat, -bisglütsinaat, -sulfaat, -tsitraat jne. Lisaks on meie kodumaal kasutusel ka retseptiravim, mis sisaldab kolmevalentset rauasoola, raud(III)hüdroksiid-polümaltooskompleksi. Tavaliselt on käsimüügi preparaatidele lisatud ka C-vitamiini, sest C-vitamiin suurendab mitteheemse raua imendumist. Kolmevalentsetel rauasooladel on suur molekulmass ning selliseid rauasoolasid kasutatakse peamiselt veenisisestes rauapreparaatides.

PS! Suure molekulmassi ja rauasoola lahustuvuse madala pH tõttu ei imendu kolmevalentsed rauasoolad nii tõhusalt soolestiku kaudu nagu kahevalentsed.

Erinevates rauasoolasid võrdlevates uuringutes on leitud, et bisglütsinaadi vormis raud imendub 2–4 korda tõhusamalt kui näiteks laialt kasutatud raudsulfaat, mis põhjustab tihti kõrvalmõjusid ning mille biosaadavus on vaid 30% kandis.

Rauapreparaadid võivad põhjustada kõrvalmõjusid, näiteks kõhukinnisust, kõhuvalusid, iiveldust. Harvemini võib tekkida ka kõhulahtisus. Raudbisglütsinaadi puhul esineb kõrvalmõjusid, kuid seda harvem. See on paremini talutav rauasool.

Rauasoolad erinevad üksteisest peamiselt biosaadavuse poolest. Kahevalentsetest rauasooladest on kõrgeima biosaadavusega raudbisglütsinaat ehk rauddiglütsinaat, mida tuntakse selle seedimisele kergemate omaduste tõttu.

Lühidalt kokkuvõttes: millise rauapreparaadi peaksid valima rauavaeguse puhul?

Rauavaeguse puhul on oluline valida toode, kus on kasutatud kõrge biosaadavusega võimalikult väikese reaktsioonivõimega rauasoola, mis omab efektiivset mõju rauavarude täitmisel ning ärritab võimalikult vähe soole limaskesta. Selliseks rauasoolaks käsimüügis müüdavate rauapreparaatide puhul on raudbisglütsinaat. Samuti on hea vältida rauapreparaate, kus on lisaks kahevalentsele rauale kõrge C-vitamiini sisaldus. Juba 20–60 mg C-vitamiini on piisav mitteheemse raua imendumise mitmekordistamiseks.

Raua liigtarbimine

Rauapuudusele vastupidiselt hemokromatoos on raua ainevahetushäire, mille korral keha omastab toidust liiga palju rauda. Aja jooksul tavapärased raua säilituskohad täituvad ning raud hakkab ladestuma maksas, südames, kõhunäärmes, liigestes ja teistes kudedes. Kui hemokromatoosi ei ravita, võivad välja kujuneda maksavähk, südamehaigus, artriit, diabeet ning haigus võib lõppeda ka surmaga. Liigse raua puhul kaasnevad sümptomid sarnanevad osaliselt rauapuuduse omadega: apaatia, unisus ja väsimus.

Kui paljudele inimestele on probleemiks rauapuudus, siis teised on hädas hoopiski üleliigse rauaga. Keha reguleerib rauavarusid eelkõige raua imendumise kaudu toidust: kui rauavarud on väikesed, omastamine suureneb ning sama kehtib ka vastupidi. Kuna valdav osa organismi jõudnud rauast taaskasutatakse, kuid efektiivne mehhanism selle väljutamiseks aga puudub, on oht, et kehas ladestub liigselt rauda.

Eliksiiri kogenud nõustajad saavad sind aidata, et vältida selliseid probleeme.

Meie kogenud tervisenõustajad aitavad hea meelega sul valida parima rauapreparaadi, mis toetab sinu organismi õiget toimimist. Meie Ökoapteekist leiad vaid kvaliteetsed, puhtad ja looduslikud rauapreparaadid, mille oleme hoolega välja valinud.

Loodustooted, mis on abiks rauapuudusele leiad siit: