Me elame kindlasti stressirohkel ajal ning vahepeal tundub, et “stressist” ongi saanud uus normaalsus ja igapäevane standard. Kuigi me võime uskuda, et maailm, mida loome, on parem kui kunagi varem, näitab 2020. aastal avaldatud uuring, et inimesed on tänapäeval rohkem stressis kui näiteks 1990-ndatel. Kõige rohkem kogeb stressi keskealine elanikkond (inimesed vanuses 45–65 aastat).

Lisaks tüüpilistele stressiteguritele on ka globaalne pandeemia tõstnud inimeste keskmist stressitaset, millel on aga kahjulikud tagajärjed nii vaimule kui ka kehale. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni 2020. aasta uuring stressi kohta ütles selgelt: “Me seisame silmitsi ülemaailmse vaimse tervise kriisiga, mis võib aastateks tuua kaasa tõsiseid terviseriske ja sotsiaalseid häireid.“

Kuigi stressi maandamiseks saab ise palju teha, siis üks viimastest suurtest avastustest pärineb oomega-3 rasvhapete uuringust, mis leidis, et EPA-ja DHA-rasvhapped mängivad stressi vähendamisel olulist rolli. Just need olulised rasvhapped leiduvad kalaõlis ehk oomega-3 rasvhapetes. Vaatame lähemalt, kuidas mõjutab stress meie keha ja tervist. Kuidas saame loomulikul teel vähendada stressitaset ja vabaneda ärevusest? Kuidas elada oomega-3 rasvhapete abil täisväärtuslikku ja stressivaba elu?

Stressi head ja halvad mõjud

Stress võib mõnel juhul olla hea asi, sest just stress kutsub tajutava ohu korral esile toimetulekureaktsiooni. Näiteks kui kuskilt põõsa tagant hüppab välja karu, siis oled üdini tänulik oma stressireaktsiooni eest, sest just see suurendab Sinu autonoomset ja hormonaalset aktiivsust, et maksimeerida põgenemise võimalusi.

Tõsine ja pikaajaline stress on aga saanud aga uueks normaalsuseks ning see ei ole enam tervisele hea. Pikaaegne stress mõjutab negatiivselt meeleolu, üleüldist heaolu, käitumist ja füüsilist tervist. Seega, kui kannatada pikemat aega stressi käes, võib krooniline kokkupuude füsioloogilise stressireaktsiooniga tõesti kahjustada nii täiskasvanuid kui ka arenevaid lapsi.

1. Aju struktuuri muutused: Stress võib põhjustada struktuurseid muutusi inimese närvisüsteemis ja krooniline stress võib põhjustada aju massi atroofiat.
2. Mälu halvenemine/mälu häired: kortisooli taseme (stresshormoon) ja mälu vahel on pöördvõrdeline seos. Kõrgenenud kortisooli tase põhjustab mälufunktsiooni häireid.
3. Kognitiivne võimekus ja õppimine halvenevad: pärast kokkupuudet kroonilise stressiga võivad patofüsioloogilised muutused ilmneda ajus käitumis-, õppimis- ja meeleoluhäiretena.
4. Immuunsus nõrgeneb: stress võib pärssida immuunsüsteemi talitlust ja muuta immuunsüsteemis olulist rolli mängivate hormoonide sekretsiooni. Tulemuseks on nõrgenenud immuunsus.
5. Südame-veresoonkonna tervis kannatab: stress avaldab kahjulikku mõju südame-veresoonkonna funktsioonile, kuna see stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis võib põhjustada vasokonstriktsiooni, vererõhu, vere lipiidide, aterogeneesi, vere hüübimishäirete ja muude veresoonte muutuste suurenemist.
6. Soolestiku tervis on häiritud: stress võib negatiivselt mõjutada seedetrakti (GI) normaalset talitlust, mõjutades imendumisprotsessi, soolestiku läbilaskvust, lima, maohappe sekretsiooni ja suurendades seedetrakti põletikku.

Miks on tänapäeval stressi aina rohkem?

Kui tunned, et igapäevaelu on vähem kindel ja stressirohkem kui aastakümneid tagasi, ei ole Sa dramaatiline ega kujuta endale asju ette. Juba enne seda, kui ootamatu tervisekriis üle maailma levima hakkas, näitasid uuringud, et stressitase oli kindlalt tõusuteel.

Kuigi igapäevased stressitegurid, millega me tegeleme – st poliitilised pinged, rassism ja diskrimineerimine, rahalised mured ning töö- ja pereelu puudutavad probleemid – on eksisteerinud aastakümneid, on meie praeguses elustiilis mõned muudatused, mis võivad stressi kõikjal maailmas suurendada.

On oletatud, et ühest meie suurimast uue ajastu varast ehk tehnoloogiast on saanud ka üks meie suurimaid stressiallikaid. Uuringud näitavad, et hüppelised tehnoloogilised uuendused ja pidev juurdepääs teabele avaldavad viimastel aastakümnetel kõige olulisemat psühholoogilist mõju. Kuna kokkupuude uudiste ja meediaga näib olevat peaaegu vältimatu, võib inimene kergesti murelikuks muutuda ja tunda end stressis olevana. Pidevalt kättesaadav olemine, meediakanalite jälgimine ja enese võrdlemine teistega on viinud lugematul hulgal inimesi depressiooni ja stressi.

Kuidas saaksime oma stressi paremini juhtida?

Kuigi stressi ohjamisel tuleb arvestada paljude elustiili teguritega, alates uneharjumustest kuni kogukonna loomiseni, näitavad andmed, et toitumine on heaolu tõstmisel üks olulisemaid mõjutegureid.

Hiljutises ärevuse ja depressiooni uuringus leiti, et oomega-3 rasvhapetel on suur mõju nende sümptomite ravis. Toitumispsühhiaatria on jõudsalt kasvav valdkond, mis kasutab toitu ja toidulisandeid vaimse tervise häirete integreeritud ravi osana. Just seal on leitud, et see, mida me sööme, mõjutab otseselt meie enesetunnet. Toidu, eriti toidurasva olulisust ajutegevuses illustreerib tõsiasi, et 50–60% aju kuivkaalust moodustavad lipiidid. Sellest massist 10–15% moodustab dokosaheksaeenhape (DHA), oomega-3 rasvhapete tüüp, mida leidub külmaveekalades nagu lõhe ja heeringas ning toidulisandites. (Uuring)
On hästi teada, et oomega-3 rasvhapped on kesknärvisüsteemi arenguks ja talitluseks asendamatud. Aga kuidas on lood stressi reaktsiooniga?

Teadlased leidsid, et inimestel, kes võtsid oomega-3 suuri annuseid (kuni 2000 mg päevas), oli ärevussümptomeid kõige vähem. Oomega-3 rasvhapetel, mida tavaliselt saadakse kalaõlist, on organismile mitmeid bioloogilisi toimeid.

Puhdas+ Premium Ooomega-3 on puhas ja suurepärases EPA ning DHA kontsentratsioonis kalaõlipreparaat. Toode on valmistatud sardiinidest, mis on püütud Vaikse ookeani lõunaosa saastumata vetest. Rasvhapped EPA ja DHA on olulised südamele ja arteritele. Selleks, et toote kasulik toime avalduks, on soovitav päevas tarbida vähemalt 250 mg EPA-t ning DHA-d (1-2 kapslit antud toidulisandit).

• DHA aitab säilitada normaalset ajutalitlust
• DHA aitab hoida normaalset nägemist.
• EPA ja DHA aitavad kaasa normaalsele südametalitlusele

Millist rolli mängivad oomega-3 rasvhapped stressi leevendamises?

Oomega-3 rasvhapped mõjutavad füsioloogilisi ja tunnetuslikke reaktsioone vaimse stressi puhul, mõjutades otseselt aju ja kesknärvisüsteemi rakke. Hiljuti ajakirjas Molecular Psychiatry avaldatud uuring viitab sellele, et ooomega-3-rasvhapped võivad katkestada ahela stressi ja kahjulike tervisemõjude vahel.

Selles uuringus leidsid teadlased, et 2,5 grammi ooomega-3 (EPA ja DHA) sisaldavad igapäevased toidulisandid aitasid organismil platseeborühmaga võrreldes stressi kahjulikele mõjudele paremini vastu seista.

Toidulisandid aitasid kaasa sellele, mida teadlased nimetasid stressitaluvuseks: sümptomite vähenemine stressi ajal ja pärast seda. Nad täheldasid positiivseid muutusi nagu stressihormooni kortisooli vähenemine ja “kaitsvate” ühendite suurenenud tootmine, mis tavaliselt stressirohketel aegadel vähenevad.

Teised uuringud on seda järeldust kinnitanud, näidates, et oomega-3 rasvhapete lisamine takistab vaimsete stressitegurite poolt esile kutsutud neerupealiste aktivatsiooni, mis vähendab epinefriini ja kortisooli sekretsiooni ning vähendab rasvkoe lipolüüsi.

Mida see siis tähendab? See tähendab, et järgmisel korral, kui keegi Sind liikluses endast välja ajab või kui töö tähtaeg on kiiresti lähenemas, vähenevad tänu suurenenud oomega-3 tarbimisele Sinu tajutavad stressisümptomid, väheneb agressioon teiste vastu ja leevenevad kroonilise stressiga kokkupuutest tulenevad negatiivsed tagajärjed tervisele.

Puhdistamo Super oomega-3 on puhas oomega-3 allikas, mis imendub suurepäraselt fosfolipiidse vormi tõttu. Krilli toiteväärtus on muljetavaldav: see on rikas fosfolipiidide, triglütseriidide, koliini ja astaksantiini poolest. Tavaliselt sisaldavad oomega preparaadid ainult oomega-3 rasvhappeid. Krilliõli sisaldab loomulikult ka fosfolipiide, mida on uuritud kehale oluliste EPA ja DHA rasvhapete imendumise parandamiseks.

Oomega-3 rasvhapped säilitavad DNA rakke ja aeglustavad vananemist

2012. aastal avaldatud artiklist selgus, et oomega-3 toidulisandid võivad aidata säilitada meie DNA-rakke ja aeglustada vananemist, mis on kaks olulist kroonilise stressi tegurit. Telomeerid toimivad kaitsena meie DNA rakutüve lõpus nagu plastik kingapaelte otsas. Kui see plastik lahti tuleb, hargneb kingapael lahti. Telomeeride lühenemist seostatakse DNA kahjustuste, vananemise ja mitmete vanusega seotud haigustega.

2012. aasta uuring näitas, et need, kes võtsid 2,5 grammi oomega-3 päevas, pikenes immuunsüsteemi rakkudes telomeer ning oksüdatiivne stressi ja põletik vähenes võrreldes platseeborühmaga. Need leiud viitavad sellele, et stressiga seotud põletikku ja rakukahjustusi vähendades võivad oomega-3 rasvhapped aidata vähendada kroonilist stressi, depressiooni sümptomeid, ärevust ja stressiga seotud haiguseid.