Me kõik vajame edukaks eluks motivatsiooni, mis meid edasi pürgima paneks. Oled kindlasti mõni hetk end tabanud juurdlemast, miks tahe ja jõud oma sihtide poole püüelda on kesine või hoopiski puudub.

Sisemine ja välimine motivatsioon

Motivatsiooni võib laias laastus jagada kaheks, välimiseks ja sisemiseks. Näiteks ülemuse soov ettevõtte tulemusi 30% kasvatada võib töötajale osutuda väliseks, sest tegu on kohustusega ja tegelik soov seda saavutada madal. Välise motivatsiooni korral tunneme, et peame eesmärkide poole püüdlema, samas kui sisemise motivatsiooni korral tahame ise seatud sihtideni jõuda. Sisemine motivatsioon käivitab, väline sunnib. Kuidas aga panna ennast pingutama ka siis, kui selleks üldse soovi, jaksu või tuju ei ole?

Preemia sõltub pingutusest

Autasu käib alati läbi pingutuse – mida suurem pingutus, seda suurem emotsionaalne autasu eesmärgi saavutamisel. Mitmetes eneseabiraamatutes kirjutatakse, et raskematel hetkedel tuleks meelde tuletada, miks oled endale selle eesmärgi püstitanud ja ette kujutada, kuidas end eesmärgi saavutamisel tunned. See seob tulevikusihi tugeva personaalse emotsiooniga. Kui näiteks tahad trenni vahele jätta, siis visualiseeri end olukorras, kus oled soovitud vormis ja kujuta ette uhkusetunnet, mis sind valdaks. Endale meelde tuletades põhjuseid, miks otsused oled teinud, aitad endal läbi tulemuse ja emotsioonide seotuse leida sisemise jõu, et oma otsusele meelekindlaks jääda.

Väsimus paneb motivatsioonile pidurit

Inimeste motivatsioonitase ja jõud õigeid ning tervislikke otsuseid teha on tugevalt seotud väsimusega. On mitmeid kordi tõestatud, et väsinud ja stressis inimene on madalama tahtejõuga ja valmis kergemini oma eesmärkides järele andma. Olgu tegu plaaniga tervislikumalt toituda, raha säästa, uue treeningkava või näiteks mõne uue aasta lubadusega, sa ei jaksa neist kinni pidada, kui sa pole puhanud. Seega soodusta motivatsiooni magades piisavalt, et su vaim oleks puhanud, sest värskes ja stressivabas meeleseisundis suudad suurema tõenäosuse juures endale võetud eesmärkide saavutamisele kindlaks jääda.

Liikumises peitub jõud! 

Lisaks välja puhkamisele aitab motivatsiooni kõrgel hoida liikumine. Stress, läbipõlemine ja depressioon on tänapäeval laialt levinud. Selle üheks põhjuseks on kindlasti üldise füüsilise koormuse meeletu vähenemine, mille tõttu nii mõnegi inimese ajukeemia õnnehormoonide puuduse all kannatab. Juba 20-30 minutit aktiivset treeningut vabastab endorfiine (õnnehormoone), mis parandavad koheselt enesetunnet ja annavad motivatsiooni võetud sihtide poole püüdlemiseks. Lisaks tavalisele koormustrennile või liikumisele aitavad stressi alandada väga edukalt jooga ja meditatsioon, mis arendavad muuhulgas meelerahu, lõdvestumist ja keskendumist. 

Leia sinagi enda motivatsiooni valem ja ela õnnelikumat elu!