Magneesium: mida peaksid teadma sellest elutähtsast mineraalist?

Mitmete uuringute andmetel kannatab ligi 80- 90% inimestest magneesiumipuuduse käes. Üldiselt saame vajaliku magneesiumi kätte toidust ja veest. Normaalse toitumise korral on magneesiumipuudus enamasti harv nähtus, kuid igapäevases toidus ei pruugi olla piisavas koguses magneesiumi ning ka kraanivesi on töödeldud ja ei sisalda alati piisavas koguses mineraalaineid. 70 kg kaaluvas inimeses on 19-30 g magneesiumi, enamus sellest luudes ja lihastes. Paraku on suur osa magneesiumist rakkude sees ja tavalise vereprooviga kiiresti määratav ei ole, sest magneesiumi tase seerumis ei peegelda tihti tegelikku magneesiumi hulka organismis.

Teeme selgeks, kui palju magneesiumit on sinu organismil vaja? Miks tekib magneesiumipuudus ja millised on peamised sümptomid selle kriitilise tähtsusega mineraali puuduse korral? Kuidas ja kui palju tuleks magneesiumit juurde võtta?

Miks sa vajad magneesiumit?

• Magneesium on vajalik süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks.
• Üle 300 ensüümi vajab magneesiumi normaalseks tööks.
• Magneesiumil on oluline roll energia (ATP) tootmises.

Lisaks on magneesium vajalik ka:

1. Normaalseks närvitalitluseks.

2. Valkude ja nukleiinhapete sünteesiks.

3. Lihaskoe (sh südamelihase) lõõgastuseks.

4. Biomembraanide stabiliseerimiseks.

5. Ioonpumpade, -kanalite ja kandjate tööks (reguleerib nt kaltsiumi-, kaaliumi- ja naatriumiioonide ning fosforiühendite hulka rakus).

6. Südamelihaste töö reguleerimiseks.

7. Luukoele (kui magneesiumitase on organismis madal, ei jää kaltsium luudesse).

Nagu näha, siis magneesium on vajalik iga raku jaoks alustades soolestikust ning lõpetades ajuga. Pole ime, et ta mõjutab nii paljusid süsteeme!

Magneesium on elutähtis mineraal, mille puudus toob kaasa kroonilisi haiguseid

Vähene magneesium organismis toob kaasa palju ebameeldivaid sümptomeid ja ka kroonilisi haigusi. Eriti tähtis on organismis kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal. Liiga vähe magneesiumit ei võimalda luudel kaltsiumit omastada. Magneesiumi vajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral, samuti sportimise puhul ja rasedatel. Magneesium on vajalik iga raku jaoks alustades soolestikust ning lõpetades ajuga.

Solgar Kaltsium ja magneesiumtsitraat sisaldab hästi imenduvat kaltsiumtsitraati ja magneesiumtsitraati. See on vajalik luude ja hammaste toetuseks ning närvide ja lihaste normaalseks funktsioneerimiseks. Lisaks aitab vähendada väsimust ja kurnatust ning hoida hambaid ja luid normaalsetena. Ühena elektrolüütilistest mineraalainetest toetab magneesium organismis elektrolüütide tasakaalu säilitamist füüsilise koormuse ja liigse vedelikukaotuse korral.

Põhjused, miks tekib magneesiumipuudus:

1. Liigne kohvi ja töödeldud toidu tarbimine.

2. Rohke suhkru ja magustatud jookide tarbimine.

3. Alkoholi tarbimine (eriti selgelt väljendub see järgmisel päeval peale tarbimist).

5. Vananedes väheneb magneesiumi omastamine.

4. Suur füüsiline koormus ja stress.

6. Soolestiku haigused, nagu näiteks lekkiva soole sündroom, peensoole bakteriaalne ülekasv, võivad tekitada magneesiumi imendumisprobleeme.

7. Krambid jalgades. Teadlased on avastanud, et magneesiumipuudus organismis vastutab lihaste kokkutõmbumise eest.

8. Kroonilised haigused ja ravimite kasutamine. Enamus kroonilisi haigusi seostatakse magneesiumi puudusega ja mineraalide imendumise häirimisega. Ravimid kahjustavad soole limaskesta, mille tõttu magneesiumi omastamine on puudulik.

9. Unehäired. Magneesiumi puudus on tihti unehäirete, ärevuse, hüperaktiivsuse ja rahutuse põhjuseks. Seda seetõttu, et magneesium on oluline GABA funktsiooni jaoks. GABA on neurotransmitter, mis vastutab aju rahustamise eest ning soodustab lõõgastumist. 400mg magneesiumi enne magamaminekut või koos õhtusöögiga on parimad ajad selle mineraali manustamiseks.

10. Lihasvalu/fibromüalgia. On avastatud, et suurem magneesiumi manustamine vähendab valusid ja tundlikkust ning samuti parandab vere immuunmarkereid.

11. Ärevus. Magneesiumi puudus mõjutab kesknärvisüsteemi ehk GABA tsüklit kehas, see põhjustab ärritavust ja närvilisust. Kui defitsiit suureneb, põhjustab see ärevust, depressiooni ning hallutsinatsioone. Magneesium on mineraal, mis rahustab keha, lihaseid ja aitab tõsta tuju.

12. Kõrge vererõhk. Magneesium ja kaltsium töötavad koos selleks, et toetada normaalset vererõhku ning kaitsta südant. Tihti kui on magneesiumi puudus, on ka kaltsiumi puudus, mis võib põhjustada kõrget vererõhku.

13. II tüüpi diabeet. Magneesiumirikkad dieedid vähendavad oluliselt riski haigestuda II tüüpi diabeeti, seda sel põhjusel, et magneesiumil on oluline roll suhkru ainevahetuses.

14. Väsimus, kurnatus, stress, madal energiatase ja nõrkus on tavalised magneesiumi puuduse märgid. 300-1000mg magneesiumi päevas aitavad vähendada neid sümptomeid.

15. Migreen. Magneesiumi puudust seostatakse migreeniga, kuna magneesium on oluline mineraal, mis tasakaalustab neurotransmittereid kehas.

16. Osteoporoos. Inimese kehas on ligi 25g magneesiumi ning pool sellest asub luudes.

Peamised märgid magneesiumi puudusest

Tänapäeva inimesel on magneesiumi raske saada, kuid lihtne kaotada. Kurb uudis on see, et teinekord isegi ei teata ega osata tähelepanu pöörata, kuid selle puudus võib viia raskete terviseprobleemideni. Kuidas tunda ära, et sinu kehas on magneesiumi puudus?

1. Apaatia, depressioon, südamerütmi häirumine;

2. stress, kergesti ärritumine, rahutus;

3. söögiisu puudumine, iiveldus;

4. peavalud;

5. lihaskrambid;

6. koordinatsioonihäired;

7. unehäired;

8. väsimus, energiapuudus, kurnatus ja nõrkus;

9. probleemid seedimisega.

Selleks, et kindlaks teha, kas organismil on magneesiumipuudus, on soovitatav teha vereanalüüs. Soovitame seljuhul esmalt pöörduda perearsti poole.

Päevane annus magneesiumit

Inimene võiks toidust ja joogiveest saada 300–400 mg magneesiumi päevas, kuid tänapäevase toitumise juures võib see number olla kahjuks oluliselt väiksem. Teada on ka, et regulaarselt spordiga tegelevad inimesed vajavad magneesiumi rohkem. Lisaks vajavad tavapärasest rohkem magneesiumi rasedad ja imetavad naised, kiire kasvu eas lapsed ning eakad inimesed.

Soovitatav päevane kogus magneesiumit on naistel 300 mg ja meestel 350 mg. Keskmise aktiivsusega inimese magneesiumitarbimise päevane ülempiir on 700 mg – kui seda ületada, tekib kõhulahtisus, mis viib omakorda ülejäänud mineraalained kehast välja. Euroopa Toiduohutusamet on kinnitanud magneesiumi tarbimise ohutuks ülempiiriks alla aastastel 80 mg, 1–3 aastastel 160 mg ning 3–10 aastastel lastel 230 mg.
Sportlaste päevane magneesiumi vajadus on 500–700 mg, kuna nad kaotavad seda elutähtsat mineraali higistades.

Magneesiumi tarbimine: kõik, mida peaksid teadma

Magneesiumi saab manustada nii seespidiselt – Puhdistamo kapslite, Zechstein helbete, Biosorin tablettide ja Terranova magneesiumpulbri abil – kui ka välispidiselt, määrides nahale Puhdas+ magneesiumigeeli või Zechstein pihustatavat õli.

Kõige loomulikumal viisil sisaldavad rohkelt magneesiumi spinat, kõrvitsaseemned, merevetikad, naturaalne jogurt, keefir, mandlid, avokaado, banaan, kama, tume shokolaad, täisteratooted, tatar, sea- ja kanaliha ning erinevad pähklid. On hulganisti suure magneesiumisisaldusega toiduaineid, kuid sugugi mitte kõiki ei söö me iga päev.

Magneesiumglütsinaat sobib väga hästi neile, kel on soolehäired või on tehtud soolevähendus operatsioone, kuna see vorm imendub hästi erinevatest soole osadest.

Parima imenduvusega magneesiumideks peetakse magneesiumtsitraati, glükonaati ja laktaati (glütsinaat). Kõige halvemini imenduv magneesiumi vorm on magneesiumoksiid/oksalaat, mis on küll väga odav tooraine ja selle elementaarse magneesiumi sisaldus on päris kõrge 58%, kuid vaid 4% sellest suudab keha omastada.

Rauapuuduse peamised sümptomid

Magneesiumtsitraat on magneesiumi ja sidrunhappe soola segu 1 : 1 kontsentratsiooniga, millest tuleneb ka selle  hapukas maitse. Tsitraat annab magneesiumile bioaktiivse omaduse ning on keha poolt kõige paremini omastatav. Bioaktiivsed vormid on muudetud keha ainevahetuse jaoks sobivaks, et kurnatud keha ei peaks kulutama energiat passiivse vormi muundamiseks aktiivseks. Teada on, et see vorm magneesiumist võib kaasa tuua ajutise kõhulahtisuse (kui võtta korraga rohkem, kui keha suudab omastada), aga mitte magneesiumi vaid anorgaanilise happe (sidrunhape) tõttu, millega see magneesium seotud on. Taimedes on magneesium seotud ka sidrunhappega e. moodustub magneesiumtsitraat. Kui magneesiumglütsinaat rahustab, lõdvestab lihased ja toob hea une ja seda soovitame tarbida enne uinumist, siis magneesiumtsitraat seevastu uniseks ei tee. Seda võib võtta päeva jooksul soovitavalt väikestes kogustes (elementaarset magneesiumit ca 200 mg).

Leia endale sobiv magneesiumi toidulisand meie Eliksiiri Ökoapteekist: