Loodustohter: millised õlisid ja rasvu kasutada toidu valmistamiseks?
| 01. 04. 2018
Õlid ja rasvad jaotatakse küllastunud rasvhapeteks ja küllastumata rasvhapeteks. Küllastumata rasvahapped omakorda mono- ja polüküllastumata rasvahapeteks.
Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest, s.o. kaksiksidemete olemasolust rasvhappe molekulis süsiniku aatomite vahel. Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata (mitu kaksiksidet), monoküllastumata (üks kaksikside) ja küllastatud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine).
Külmpressitud polüküllastumata on organismile kahjulikud praadides. Nende tsis- ühendite pärast nad rääsuvad kiiresti, kui õli on välja pressitud. Neid on väga raske välja pressida just seemnetest. Kõik taimsed külmpressitud õlid ei ole praadimisel kahjulikud. Väga suur erand nendest taimsetest õlidest on oliivõli, mis on oma koostiselt monoküllastumata rasvhape ehk tal on üks kaksikühend ja seetõttu ka lähemal küllastunud rasvhapetele. Külmkapis oliivõlile tuleb sisse kerge hägusus ja see näitabki, et tegemist on hoopiski teistsuguse õliga kui muud taimsed õlid. Oliive on kerge külmpressida, aga siin on ka oluline, mitmenda pressiga on tegemist. Maailmas on ka nö külmtilgutatud oliivõli. Ehk pärast oliivide korjamist ja purustamist lastakse õli välja tilkuda ja see on kõige kvaliteetsem õli, aga seda on Eestis raske kätte saada. Kõik küllastunud rasvhapped on nii külmkapis kui ka laua peal tahked. Nad ei ole vedelad, väja arvatud, kui neid kuumutada, aga ka siis nad rääsu ja nende koostis ei muutu. Küllastunud rasvhappeid võib kasutada väga edukalt praadimiseks. Sinna alla kuuluvad ehtne taluvõi, külmpressitud kookosõli ja searasv. Nüüd on ka kummutatud müüt loomsete rasvhapete kahjulikkusest. Ehk teisisõnu see kolesterooli müüt, millega on inimesi aastaid hirmutatud ja seetõttu „sunnitud“ sööma taimseid õlisid. Mitmed südame- ja veresoonkonna haigused on aga ainult lisandunud.
Kõik rafineeritud õlid on kaotanud oma head omadused, sest neid on töödeldud kõrge kuumusega,. Nende õlide loomulik lõhn ja värv ära võetud ning asendatud kunstlike koostiosadega. Tehtud õli muutub tarbijale „meelsamaks“ ja nõnda levib uskumust tervislikust õlist.
Kui nüüd vaadelda inimorganismi ehitust, siis inimeste rasvkude koosnebki peaasjalikult küllastunud ja monoküllastumata rasvhapetest, seetõttu me vajamegi küllastunud rasvhappeid. Meie organism ei püsiks „koos“ kui rakumembraanid koosneksid ainult pehmetest rasvadest, aga toiduainetetööstus on meile peale surunud just polüküllastumata rasvhappeid ehk taimseid õlisid, mis on viinud inimorganismi koostise hoopis valesse suunda. Polükullastumata rasvahapete eelistamine teistele ei ole probleemidevaba, sest need rasvhapped on ebakindlad rasvad ja rääsuvad väga kergelt. Seda teevad nad ka inimorganismis ning kulutavad organismi enda antioksüdantide varusid. Oksüdeerunud rasvad võivad olla väga kahjulikud organismile. Osaliselt seetõttu on viimasel ajal muutunud populaarseks nähtuseks mäluhäired kuna me saame ju suurtes kogustes taimseid õlisid. Neid on igale poole sisse surutud alates küpsistest ja lõpetades margariinidega.
Loodustohter soovitab kasutada praadimiseks ehtsat võid, külmpressitud kookosõli, külmtilgutatud (Merum) oliivõli ja samuti võib teatud koguses pekist liha kasutada. Seemneid ja pähkleid võib niisama süüa ja salatitele lisa alati oliivõli.