Loodustohter kirjutab: Appi, allergia!

Toiduainete  mõju allergia tekitajana on vaieldamatu. Mida rohkem toitainete kasvatamisel kasutatakse kunstlikke taimekaitsevahendeid ja väetisi, mida rohkem sööme kunstlikult töödeldud toitu, seda rohkem allergiad lisanduvad.

Samuti on ees iga-aastane kevadine viirusinfektsiooni ja õietolmu periood. Kohe kui päike tõuseb ja taimed hakkavad õide minema, siis on õhus  palju ”õietolmupilvi”. Seetõttu eriti kevad on paljudele allergikutele väga raske aeg.

Paljud allergiaravimid väsitavad. Need minetavad oma toime kohe, kui organism lisab histamiini toodangut, mille puhul inimesed aga võtavad antihistamiinikume.  Enesetunne on kehv ja keskendumisvõime alaneb. Jätkuv limaeritus ja kinnine nina ning aevastamine on tuttavad nähud allergikutele ning ka teistele.

Mida teha?

Esimene asi on muuta meie toidulaud võimaluse korral mahetoodanguks või kui see pole võimalik, siis E-aineid mitte sisaldavaks.

Meie looduslik ringkäik on ära rikutud.  Kui vanasti kasutati väetisena komposti, loomasõnnikut ja mereadru, siis nüüd leiame poelettidelt suurtes kogustes kunstväetisi ja lausa jaburalt palju leidub neid inimesi, kes korrutavad, et muidu taimed ei kasva. Kas oleme aga mõelnud, et kui veel 100 aastat tagasi sisaldas meie maapind vajalikul hulgal kõiki mineraalained, siis nüüdseks enam mitte. Õigustus leitakse sellega, et muidu me ei saa seleeni, ning peamegi kasutama kunstväetisi, kuhu on lisatud seleeni. Võime kuulsalt Turovskilt küsida, kui palju sisaldab elevandi sõnnik toitaineid? Tervise parandamiseks peame taastama loomuliku elu ringkäigu. Ehedad väetised (sõnnik, adru ja puhtad toidujäätmed-mitte pritsitud) tuleb ausse tõsta ja sealt hakkavad jälle saama oma toitaineid taimed, mille kaudu ka meie.

D-vitamiin on ülioluline astma, allergia, tuberkuloosi ja muude infektsioonhaiguste ennetamises ja ravis. Uuringute järgi on lapseea astmat rohkem niiskema kliimaga maades, kus päikest paistab vähem. Seega on ka saadava D-vitamiini hulk väiksem.  Soovituslik on iga päev 20-30 minutit olla päikese käes, et keha saaks päevase D-vitamiini doosi. Talvekuudel on see aga näiteks meie kliimas peaaegu võimatu, arvestades, et see vähene aeg, kui päike ennast ilmutab, istuvad lapsed koolipingis nelja seina vahel. Kuna põhjamaades D-vitamiini talveperioodil ei saa piisavalt, tuleks talvel võtta D-vitamiini toidulisandina ja kordades rohkem kui ametlikult soovitatakse.

Õnneks on  ravimitele lisaks mitmeid looduslikke vahendeid, millega end aidata allergia puhul. Kui ravimid võivad tekitada mitmeid kõrvalnähte, siis looduslikud tooted seda ei tee. C-vitamiin on hingamisteede üks tähtsamaid antioksüdante. C-vitamiin vähendab allergilist reaktsiooni, takistades rakkudest vabanevat histamiini.

Looduslik A-vitamiin tõhustab limaskestade uuenemist ja toetab nende loomulikku kaitsevõimet. A-vitamiin tõstab organismi kaitsevõimet paljude nakkus- ja põletikuliselt kulgevate haiguste vastu, täites tähtsat rolli inimese immuunsüsteemis. A-vitamiin aitab limaskestade kuivamise vastu, takistades seega allergeenide pääsu organismi.

Eliksiir on leidnud mõjusa loodustoote, millega kevadiste õietolmu aga ka loomaallergia vastu võidelda.

Nüüd on olemas uus tõhus looduslik preparaat Kverilla, mis hoiab hingamisteed lahti ja aitab allergia puhul (loomad, õie- ja kodutolm), samuti allergiliste hingamisteede põletike ja kinnise nina puhul. Toode sisaldab kolme olulist koostisosa: Jaapani keepuu, perilla ja teeleht.

Jaapani keepuu (Sophora japonica, võidakse nimetada ka jaapani nöörpuuks) kuulub Hiina meditsiini 50 tähtsaima ürdi hulka – see aitab vähendada allergianähtusid. Teaduslikud uuringud on aidanud leida Jaapani keepuu tähtsaima aineosa kversetiini, mi on tähtis veresoonte ja hingamisteede heaolule. Seda leidub kõige rohkem puu õites. Kversetiin on looduslik flavanoid ja antioksüdant ning tal pole kõrvaltoimeid.
Perilla (Perilla frutescens) on klassikalise idamaise meditsiini taim ja seda võib kasutada salatites ning Aasias süüaksegi seda kalatoitudega toiduallergia ärahoidmiseks.
Plantago ehk süstleheline teeleht (Plantago lanceolata L.) mõjub limaskestadele, vändab turset, ja aitab nii allergia kui hingamisteede viiruste puhul.

Kverilla leiad meie esindustest või siit veebist.