Kuidas toimib D-vitamiin meie kehas?

D-vitamiinist räägitakse ja seda uuritakse palju, aga see 1919. aastal rahhiidi teket ennetav vitamiin on endiselt täis saladusi. Oma igava nime sai see neljandaks avastatud vitamiin tähestiku alusel, sest A-, B- ja C-vitamiin olid juba avastatud. Vaatamata ajaloo vältel kogunenud teadmistele D-vitamiini olulisuse ja mitmete tähtsate rollide osas meie tervises on Euroopas D-vitamiini puudus laialt levinud, eriti aga meie laiuskraadidel, kus päikest napib.

Kuidas D-vitamiin imendub?

D-vitamiin ehk koleda nimega kolekaltsiferool (D3) jõuab kalast, munast, rikastatud taimsest joogist või toidulisandist meie peensoolde – peamisesse toitainete imendumisüksusesse, kus ta imendub kogu peensoole ulatuses. Kui peensoole tasakaal pole korras ja näiteks on seal mikroorganismide tasakaalutus ehk düsbioos, ensüümide ja maohappe puudus, vähene sapi eritumine liigsest alkoholi tarbimisest, põletikust (Chroni tõbi vm.), tsöliaakiast või bariaatrilisest lõikusest tingitud muudatused, võib ka ükskõik kui hea D-vitamiini lisand jääda imendumata.

Nagu ka teised rasvlahustuvad vitamiinid viiakse ka D-vitamiin läbi lümfisüsteemi maksa. Hinnanguliselt imendub nõnda 80% tarbitud D-vitamiinist. Sama juhtub ka päikese mõjul nahas sünteesitud vitamiiniga, mis maksas muudetakse ladustamisvormiks ehk hüdroksükolekaltsiferooliks (25-OHD3). Selles vormis ladustab meie organis D-vitamiini maksas, skeletilihastes aga ka rasvkoes ning selles samas vormis ringleb see ka meie veres. Neerudes aga jätkub selle ühendi oksüdatsioon hormooniks kaltsitriooliks (1,25D3), mis reguleerib koos kõrvalkilpnäärmes toodetava paratüroidhormooniga kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Sellest pärineb meie arusaam, et D-vitamiini on tähtis meie luudele, aga tegelikult on D-vitamiini mõju hoopis laiem.

Kuidas mõjutab D-vitamiin meie tervist?

Kui veres on piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini varusid saavad ka teised koed ja rakud meie kehas kasutada 25-OHD, et sellest sünteesida endale vajalikku 1,25D. Seega vajavad D-vitamiini kõik meie rakud, koed, organid ja selle vitamiini retseptorite olemasolu paljudes kudedes mängib rolli nii lihastugevuse säilitamisel kui ka vähkkasvajate, autoimmuun- ja infektsioonhaiguste tekkes. Teadusuuringud on korduvalt kinnitanud, et D-vitamiini puudus seostub halvema tervisega ja seda igas eluperioodis, eriti aga eakatel, kel on D-vitamiini süntees naha kaudu langenud. Probleemiks on ka kolesterool, mille puudusel või kunstlikul langetamisel ravimitega, ei sünteesu D-vitamiin nahas ka päikese toimel.

D-vitamiini puudust seostatakse paljude krooniliste haigustega, eriti eakatel, aga seda, et D-vitamiini puudus oleks haiguse põhjuseks, ei ole uuringutega teaduslikult kinnitatud. Küll aga on olemas meie arstide uuring, mis kinnitab, et rasedatel toob D-vitamiini puudus kaasa suurema raseduskomplikatsioonide riski. Teadlased ja arstid on leidnud seoseid D-vitamiini madalama taseme ja üldise kehvema tervise vahel. Oletatakse, et haigustega kaasnevad põletikulised protsessid, st. tähendab, et ka tavaline nohu või bronhiit, rääkimata raskematest haigustest, võivad vähendada D-vitamiini taset veres.

Kuidas toetada imendumist?

Alati tarvitada D-vitamiini koos rasvaga, mis soodustab omastamist. Rasvaks võib olla mõni taimne õli, pähklid, seemned, avokaado aga ka loomsest allikast pärinev toit. Kindlaks on tehtud, et organismi madal rauatase ehk aneemia vähendab D-vitamiini omastamist. Aneemikutel tasub sagedamini teha vereanalüüse mõõtmaks D-vitamiini optimaalset taset. D-vitamiini oksüdeerumisel ühest vormist teise on oluline veel magneesiumi ja boori saadavus. Magneesiumi head allikad on pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan, brokoli jt.

Kuidas ennetada luude ja hammaste probleeme?

Luude kasvamine lapseeas, luutiheduse kasvatamine täiskasvanueas ning luude hõrenemise ennetamine vanas eas on meile eluliselt olulised, et saaksime nautida liikumist, head rühti ega kannataks seljavalude käes. D-vitamiinil on keskne roll luude ainevahetuses. Luud on meie organismi kaltsiumi ja fosfori depood, milles võetakse lisa, kui häirub keha biokeemiline tasakaal ehk homöostaas kas luudes või veres või kogu kehas. Kui menüüs napib kaltsiumi, esineb piima seedimise probleeme või järgitakse tasakaalustamata vegan toiduvalikut, rakendab meie tark keha mehhanisme, mis suurendavad peensoolest kaltsiumi imendumist tõstes selleks paratüroidhormooni taset, kui kaltsiumi tase veres tõuseb, siis langeb kilpnäärmehormooni tase. Kui toidust pole kaltsiumi saada, siis suurendab organism kaltsiumi võtmist luudest lootuses see hiljem kompenseerida. Luude tugevuse tõstmisel ei tasu loota üksnes kaltsiumile ja D-vitamiinile, vaid ka magneesiumile, mangaanile, boorile, K- vitamiinile jt. Samuti on tähtis osa liikumisel.

Boori puudus koos D-vitamiini vähesusega ohustab menopausijärgses eas naisi, kel on suurem oht osteoporoosi arenguks. Boori parimateks allikateks on kuivatatud puuviljad nagu ploomid, rosinad, maapähklid, kakao, aga seda leidub ka suuremas koguses söödavates toitudes nagu kohv, piim, õunad, oad ja kartul. Boori tarbimiseks ei ole kehtestatud soovituslikke annuseid.

Kuidas ennetada D-vitamiini puudust?

Kui olete ülekaaluline, siis peate olema valmis, et organismi depoodest vabaneb D-vitamiin väga aeglaselt, mis võib pärssida selle vitamiini kasutust poole võrra. Kui Te pole ka päevitaja tüüp, sest Teil on väga hele nahk, mis kipub päikese käes kergest ära põlema ja mis on nahavähi seisukohast väga ohtlik, siis on samuti tõenäoline D-vitamiini puudus. Kui olete füüsiliselt väga aktiivne, vajavad Teie lihased aktiivseks treenimiseks lisakaltsiumi ja selle tõttu on ka D-vitamiini vajadus kõrgem.

Kala mittesöövad inimesed on samuti suuremas D-vitamiini defitsiidi ohus. Parimateks allikateks on kuumtöötlemata kala nagu soolaheeringas, külmsuitsutatud lõhelised ja teised kuumtöötlemata merekalad. Kasvatuse kalades ning kuumtöödeldud toodetes on D-vitamiini väga vähe – D-vitamiin on kuumutamisel kiiresti lagunev.  

Kõige kindlam on tarvitada kvaliteetset D-vitamiini lisandit, sügisest suveni ning teha kevad-talvel ka kontrolliks üks analüüs, mis kinnitab, et tase organismis on vastav. Me kõik oleme erineva ja ka meie vajadused vitamiinide osas võivad olla erinevad.

Eliksiir soovitab!

Soovitame Eliksiiri poolt kasutada Solgari apelsinimaitselisi D-vitamiini tilkasid ning Natura Media D3-vitamiini väikestes õlikapslites – mõlemad on väga hea imenduvusega.