Kaunis nahk on moes igal hooajal

Oma nahaga tuleb meil koos elada igapäev, olgu sügis või talv, seda väljavahetada ei õnnestu. Me võime seda küll korralikult hooldada ja poputada, aga päris kindel on see, et hommikul avastatud vistrik nina peal rikub tuju kogu päevaks.

Nahk on aga meie tervise peegel, mis kaitseb meid külma ja kuuma ning kuivamise eest, tänu millele tunneme pehmust, karedust või kevadist tuulepuhangut. Nahal elab ka märkimisväärne mikroorganismide kogukond, kes võtab osa kaitsest enda peale ja keda hävitades teema endale karuteene. Naha Ph on 5,5, mis on kergelt happeline, kuivem nahk veidi aluselisem, oluord muutub pisut näiteks enne menstruatsiooni algust. Nahk sünteesib meile ka D- vitamiini, juhl kui saame seda piisavalt päikesele näidata.

Kaitse enda nahka, alustades seestpoolt

Kevadised ilmad meelitavad õue nautima esimest soojust ja tärkavat loodust. Ka kevadised nahaprobleemid on sageli aga seotud ereda kevadise päikesega nii põletuse kui allergiana. Päike on aga teadagi naha vanandaja, õues töötavate inimeste, kes naha kaitsmisele piisavalt ei mõtle, näos näeme kiiremini vananemise märke kui siseruumides töötavatel inimestel. Parim mida teha saame on kaitsta oma nahka seestpoolt andes talle rikkalikus koguses beetakaroteene, mida mõistagi sisaldab porgand, paprika, aprikoos, mango jt punased, oranžid ning ka rohelised viljad. Ka enne lõunamaa reisi, tasuks manustada suuremas koguses beetakaroteene, mis aitavad ennetada päikesepõletust, mis võib olla nahavähi vallandajaks.

Astaksantiini avastanud kui lihasjõudlust parandav ühend

Hetkel on karoteenide maailmas staariks aga astaksantiin. See on erakordne ühend, sest käitub teisiti kui teised karoteenid, toetades ka silmade, lihaste, immuunsuse ja vananemise ilmingute ennetust. Sportlased on astaksantiini avastanud kui lihasjõudlust parandava ühendi, arvutiinimesed aga kaitsevad oma silmi, ilumaailmas peetakse temast lugu hea imenduvuse ja loodusliku päritolu tõttu. Astaksantiini kaitseb kollageenikiude, mis ei lase kortsudel tekkida, tõstab naha niiskust ja elastsust, alandab ka rasutootmist ning vähendab põletikke: näiteks akne või atoopilise dermatiidi puhul. Astaksantiin on vesilahustuv ja seetõttu imendub soolestikust hästi ning jõuab kergesti kõikide kudede rakkudesse. Astaksantiin pärineb vetikatest mida söövad nii flamingod kui lõhelised ja mis värvib nende suled ja liha kaunilt roosaks. Tõsi kalakasvandustes on levinud ka sünteetiline vorm.

Nahk on ka meie kaitseorgan, mis on barjääriks nii toksiinidele, kemikaalidele, traumadele kui hoiab meie veetasakaalu. Ta puutub igapäevaselt kokku keskkonnas saastunud õhuga, külmaga, kuumaga ja päikesevalgusega, mis kõik tekitavad nahas vabu radikaale- ühendeid, mis väikeses koguses on meie organismile vajalikud kuid suurtes kogustes laastavad, viies meid oksütatiivse stressini, sellest omakorda põletiku ning haiguseni. Radikaale aitavad kahjutuks teha antioksüdandid, milleks loetakse  C- , E-, A- vitamiini, karotenoidie, Q10 ehk ubikinoon, mineraalaineid seleeni, mangaani ja tsinki. Kuna antioksüdandid on meeskonnamängijad ja toetavad üksteise toimet, siis ongi parem saada neid üheaegselt.

Puudu jääb meil seleenist

Eestimaalasel, kes eelistab eestimaist toidukaupa või puudus tekkida seleenist, kuna meie mullastik sisaldab seda kesiselt. Seleen töötab tugeva antioksüdandina südamelihases, sprematootmises ja suudab parandada DNA-d, vähendab haigetumist viirushaigustesse (sh grippi, leetritesse, B- ja Chepatiiti jt) aga aitab hoida juukseid väljalangemast ja tugevdab küüsi. Teada on ka oluline roll kilpnäärme tervises, kus ta aitab joodi kasutada hormoonide tootmiseks. Seleeni peetakse vananemise aeglustajaks kuna suudab kahjutuks teha vabu radikaale ja kaitseb erinevaid rakustruktuure.

Piisav rasvhapete tarbimine tõstab naha kaitsevõimet

Rasvhapped ja nende tasakaal mõjutab seda, kuidas nahk oma kaitseülesannet täidab. Oomega 3 ja oomega 6 aitavad nahal toota loomulikku rasukihti. Asendamatud rasvhapped hoiavad ka rakukestad ehk membraanid elastsena, mis tagab kiirema ja efektiivsema raku ainevahetuse. See on oluline energia tootmiseks, aga ka jääkainete väljutamiseks. Polüküllastamata rasvhapped muudetakse naharakkude poolt koehormoonideks, mis tagavad naha struktuuri ja niisutatuse. Oomega 3 rasvhape vähendab põletikku ja aeglustab naha vananemist. On uuritud ka mõju ekseemile, aknele ja isegi psoriaasile. Koos rasvhapetega on vaja ka E-vitamiini, mis kaitseb neid rääsumise eest ning arendab ka naha vastupanuvõimet ultravioletkiirgusele, mida päike meile kevadel lahkelt jagab.

Kui toitaineid ei jagu organismile piisavalt, paistab see silma just naha väljanägemises. Lihtne järeldus – mida tervislikumalt sööme ja elame seda kaunimad me oleme sõltumata vanusest või juuste värvist ja ilmastikuolust. Aga veel rohkem räägitakse säravatest silmadest ja naeratusest, mis muudab iga inimese kauniks.