MEHED – NÕRGEM SUGUPOOL?

Mehed kui nõrgem sugupool ei mahu meie mõttemaailmasse, sest mehed on ju füüsiliselt tugevamad, kasvult pikemad ja nende kinganumber on suurem. Meeste ülekaal ettevõtete juhtide ja ühiskonnaliidrite seas on valdav aga ka rasketel töödel nagu ehitusel või kaevanduses. Nad on isad ja perepead, tublid pojad ja abikaasad, kui aga hakata meestega rääkima nende tervisest või arsti juurde minekust, kuuleme uskumatult lapsikuid vastuargumente. Miks mehed pelgavad terviseteemasid? Kas see on usk surematusse või superkangelaste haavamatusse?

Sageli paneb mehe tõsisemalt oma elustiili ja tervise peale mõtlema alles sõbra tõsisem haigestumine või surm. Miks nii hilja? Kas peaksime otsima vastust lapsepõlvest, kooliharidusest või üldsuse tõekspidamistest. Arsti juures käimine lihtsat kontrollis tundub tühine ajaraisk ja töötervishoiuarstiga kohtumisele raatsitakse kulutada  vaid vaevased kümme minutit.  Samas kinnitavad enamus kardiolooge ja onkolooge, et oluline on just varane sümptomite märkamine ja haiguse võimalikult varane avastamine. Kahjuks on endiselt valdav surmapõhjus Eestis, nagu enamikes lääneriikides, südame-veresoonkonnahaigused, teisel kohal kasvajahaigused. Meestel on esmaseks kanaarilinnuks kaevanduses erektsioonihäired, mis võivad viidata arterite probleemidele ja vajavad kindlasti edasisi uuringuid. Südametervise olulised mineraalid on naatrium, kaalium, magneesium nende kontroll vereanalüüsiga võib paljastada nii mõndagi, normist erinevad  tasemed võivad kõneleda südame- neeru- maksa- või lihaskahjustustest. Naatriumi ehk soola ületarbimine on teada fakt, eriti suuremate liha ja juustu(toodete) armastajate menüüs aga ka kiirtoit sisaldab soola liigselt, mis omakorda võib põhjustada kõrgenenud vererõhku. Kaalium tasakaalustab naatriumi ja magneesium aitab langetada vererõhku ning aitab lõõgastuda, mis omakorda aitavad ennetada nii insulte kui oluliselt langetada südamehaiguste riske.  Suurema kaaliumi ja magneesiumi saamise tagab igapäevane menüü millest 80 % koosneb taimsest toidust ja ainult 20% loomsest. Rõhutama peab just rikkalikku puu- ja köögivilja, marjade, samuti pähklite ja seemnete valikut, mis tagab antioksüdantide saamise. Antioksüdandid aga kaitsevad veresoonkonda kahjustuste ja põletike eest, mis viivad südamehaigusteni.

Testosteroon on meesuguhormoon, mida on ka naiste organismis aga tõsi küll kümme korda vähem,   see tõstab libiidot, vähendab hirmu ja ängistust, tugevdab luid ja lihaseid, reguleerib insuliinitundlikkust, parandab mälu jms.  Madal testosteroonitase väljendub vaimse ja füüsilise võimekuse langusena, unehäirete, liigese- ja seljavaludena ja pikaajaliselt toob kaasa luuhõrenemise. Testosterooni madala taseme põhjustajaks on kõrge stress, füüsiline või vaimne üleväsimus, alkoholi tarbimine, kõik mis organismi laastab ja kurnab. Kõige kurvem on see, et sellest hormoonist sõltub mehe sperma tootmine ja viljakus. Elustiilimuutus, B-kompleks vitamiinide tarbimine ja mineraalained tsink ja seleen  toetavad sperma tootmist. Tsinki vajavad juba puberteedieas poisid veidi rohkem kui tüdrukud,  täiskasvanutele peetakse optimaalseks  9 mg päevas. Tsingil on ka oluline roll limaskestade tervises ja üldises immuunsuses ning ohutuks tarbimise ülempiiriks peetakse 25 milligrammi päevas. Seleeni puudust on Eestis isegi uuritud ja jõutud järeldusele, et suurem puudus võib olla ka südame -veresoonkonnahaiguste riski tõstja, samuti kilpnäärme töö takistaja. Seleeni ohutu tarbimise ülempiir on 300 mikrogrammi päevas aga igapäevase vajaduse võib katta ka maitsvate Brasiilia- ehk parapähklitega, süües neid paar-kolm tükki päevas.

Suguhormoonide sh testosterooni sünteesib meie keha kolesteroolist, mida toodab keha ise ja umbes veerandi saame toiduga kui tarbime loomset toitu, millega teadagi keskmine Eesti mees kipub liialdama. Kolesteroolirikka toidu liigne tarbimine pole alati peamine kolesteroolinäidu tõstja, selle põhjustajad on pigem liigne süsivesikute tarbimine ja madala kiudainete kogus toidusedelis. Kõrge kolesteroolitase vereanalüüsis võib olla põhjus, miks arstid määravad kolesteroolilangetamiseks ravimid – statiinid, mille kõrvaltoimed võival oluliselt langetada elukvaliteeti, tuues kaasa näiteks väsimuse ja tujutuse. Teadlased on teinud järeldusi, et ka madal D-vitamiini   tase seostub just HDL ehk nn hea kolesterooli madala tasemega, mis tingib halava LDL kolesterooli tõusu. Rasvlahustuvat D-vitamiini vajame, kõigil neil kuudel, mil me ei päevita, lisandina. Kindluse mõttes kontrolli oma D-vitamiini taset analüüsiga, siis võid olla kindel, et kaitsed end nii mõnegi raske haiguse, luuhõrenemise eest ning hoiad oma immuunsusvõime võitlusvõimelisena.

Kala söömine või soovi korral kalaõli ehk oomega 3   tarbimine hoiab samuti korras nii veresooned ja surub alla põletikutaseme. Oomega 3 sisaldab asendamatut alfa-linoleenhapet, mida meie keha ise ei sünteesi ja mida peame saama toiduga või toidulisandist.  Kuna kõik inimese rakukestad ehk membraanid sisaldavad erinevaid rasvhappeid sh oomega 3-e, siis ühe rasvhappe krooniline puudus ei jäta mõjutamata ainsatki rakku meie kehas. Iga rakk aga saab toimida just nii hästi kui tema membraan seda lubab. Rasvade head säilimist tagab E-vitamiini, mida on alati kasutatud ka toiduõlide säilivuse pikendamiseks. E-vitamiin aga avastati tänu rottide viljakuse uurimisele.

Meeste vähene köögiviljade söömine on andnud põhjust paljudeks naljadeks ja eelarvamusteks. Köögi-, puuviljade ja marjade söömine vähendab alkoholiga liialdamise või suitsetamise kahjustavat mõju aga selle avaldumiseks peaks neid sööma 7-9 portsjonit  ehk 700-900 grammi päevas. Tervisekasu saavutamiseks, kehakaalu langetamiseks või hoidmiseks olgu köögiviljad igal toidukorral, täitmaks kõhtu ja hoidmaks veresuhkrut kontrolli all. Köögiviljadega sõbraks saamine peaks toimuma juba varases lapsepõlves, mil kujunevad meie maitse eelistused ja toitumisharjumused. Püüdkem siis lapsevanematena või abikaasadena hästi hoolitseda oma nõrgema sugupoole eest ja pakkugem neile lisa portsjon köögivilja.

Meestekuu tervitustega

Eliksiiri naiskond