DEPRESSIOON: kõik mida peaksid teadma selle haiguse kohta

Depressioon on haigus, mis ei hõlma ainult psüühikat või aju, vaid tegelikult kogu keha. See mõjutab viisi, kuidas inimene suhtleb, sööb, magab, endasse suhtub, maailmaga suhestub ja mõtleb. Raskel aastal, mil maailm läbib pandeemiat on vaimne tervis tõusnud aina olulisemale kohale. Uurime lähemalt, mida kujutab endast depressioon, kuidas seda tuvastada ning kuidas looduslike vahenditega leevendada depressiooni.

Depressiooni põhilised sümptomid

Depressiooni emotsionaalsed tunnused ja mõttemustrid:

Masendunud meeleolu – depressioonis inimese sõnavaras ja mõttetes on peamiselt sõnad „lootusetu“, „masenduses“, „õnnetu“, „üksik“, „mittetahetud“, „murest murtud“, „kasutu“, „süüdi“, „mõttetu“ jne

Enda suhtes liiga karmid ja negatiivsed mõtted – võid tunda lausa, et vihkad ennast.

Rõõmu ja rahulolu puudumine või vähenemine – sa ei tunne rõõmu ja rahulolu tegevustest, mis sulle varem meeldisid. Naudingutunne on elust puudu.

Huvi vähenemine elu ja inimeste vastu – sa ei tunne lähedaste ja sõprade vastu enam selliseid sooje tundeid ega huvi nagu varasemalt. Maailmas toimuv jääb sinu jaoks kaugeks ja sa ei suhestu sellega.

Pisarad tulevad kergesti või ei tule üldse – depressioonis inimesed võivad sageli nutta. Samas mõni inimene hoopis ei suuda nutta ning on enda jaoks selle emotsiooni/tunde ära keelanud.

Huumorisoon on kadunud, nali võib hoopis ärritada –nalja mõttest saad küll aru, kuid sul lihtsalt ei teki tunnet, et nali ajaks naerma või et huumor rikastab elu.

Kergesti ärritumine – võid olla kergesti ärrituv ja ilma põhjuseta solvav/nähvav ja äkiline.

Tunned ennast väärtusetuna – hindad end kehvemaks kui tegelikult oled ja tunned end väärtusetumalt kui teised. Depressioonis inimese mõtted enda väärtuse kohta võivad olla tugevalt moondunud ja ei ole tavaliselt kooskõlas reaalsusega. Sageli esineb mõttemuster: „Ma olen kõiges läbi kukkunud, ega saa millegagi hakkama. Parem, kui mind ei oleks olemas. Ma olen lihtsalt teistele koormaks ja täiesti kasutu. Ma ei ole kunagi midagi väärtuslikku teinud.“

Tulevik tundub lootusetu ja mõttetuna – sa ei usu, et midagi läheks paremaks.

Enesekriitika ja süütunne – probleemide puhul süüdistad eelkõige ennast.

Otsustusvõimetus – sa ei suuda ennast kokku võtta, otsust teha ja selgelt läbi mõelda, mis oleks parim lahendus hetke olukorras. Ka kõige väiksemad otsused nagu kuidas aega veeta, mida süüa osta või mida teha nõuavad pingutust.

Keskendumis- ja mäluprobleemid – ei suuda asjadesse põhjalikult süveneda ja tunned, et ei mäleta olulisi asju või kipud unustama.

Sulle ei meeldi oma keha – valitseb rahulolematus sellega, milline välja näed.

Kuritegu ja karistus, enese piitsutamine – depressioonis olles võib tekkida tunne, et oled mingi kohutavalt halva asjaga hakkama saanud ja vääriksid selle eest karistust.

Ashwagandha oma adaptogeensete omaduste tõttu toetab ta organismi normaalset biokeemilist tasakaalu, aitab reguleerida immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist, rakkude reproduktiivsust ja energia tootmist. Adaptogeenid on loomulikud ainevahetuse reguleerijad, mis suurendavad inimese võimet kohaneda kõrgendatud pinge- ja stressiolukorras, vähendades kehale nendest teguritest tulenevaid kahjustusi.

Depressiooni tunnused füüsilisel tasandil

Isumuutused – tihti esineb isutus ja kaalulangus, aga võib olla ka vastupidi.

Unehäired – sul kas ei tule õhtul und, uni on katkendlik või läheb hommikul liiga vara ära. Mõnikord magatakse hoopis liiga palju ja peitutakse tunnete eest une sisse.

Madal libiido – seksuaalne aktiivsus väheneb ja huvi seksi vastu on kadunud.

Väsimus – oled pidevalt kurnatud ja sul on vähe energiat, et midagi teha. Puhkus ei ole piisav ega taasta jõudu.

Kui taolised sümptomid on püsinud üle kahe nädala ja häirivad elu, võib see viidata depressioonile.

Lisaks on depressioonil aga ka palju muid tunnuseid. Igal inimesel võib väljenduda depressioon erinevate sümptomitega,pole olemas kahte ühesugust depressiooni.

Looduslik melatoniin on tugev antioksüdant, mis aitab magada sügavamalt ja kvaliteetsemalt. Melatoniini struktuur sarnaneb serotoniini struktuuriga, mis on teadatuntud õnnehormoon.

Depressiooni põhjused: mis tekitab depressiooni?

Depressiooni tekkeni viib palju erinevaid teid ja põhjused. Enamasti on taustal mitmete tegurite kombinatsioon ning koosmõju.

Depressiooni võivad põhjustada nii kehas toimuvad füüsilised protsessid, psühholoogilised tegurid kui ka igapäevane sotsiaalne keskkond, milles inimene elab. Sellist holistilist vaatepunkti depressioonile nimetatakse biopsühhosotsiaalseks – põhjusteks on bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid. Vaatame lähemalt peamiseid põhjuseid, mis tekitab depressiooni.

Geenid

Geneetiliselt antakse meile kaasa kindel närvisüsteemi tüüp, mis osadel inimestel võib olla rohkem vastuvõtlik depressioonile. Kasuks tuleb kui õppida põhjalikult tundma oma isiksusetüüpi, et teadvustaksid enda nõrkuseid ja tugevuseid ning kuidas neid kasutada.

Aju areng varajastel eluaastatel

Beebieas areneb aju äärmiselt suure kiirusega, närvirakud moodustavad omavahel uusi kontakte ning kiirteid. Varajase eluea suhete kvaliteedist sõltub, millised närviühendused luuakse ja milline on meeleolu ning emotsioone kontrollivate ajupiirkondade areng ja mõju tulevikus.

Stress

Kõrgenenud stressihormoonid, mis tekitavad väsimust, ärevust, keskendumishäireid, võivad viia depressioonini. Samuti mõjutab stress meid psühholoogiliselt – kui mitmeid stressitekitavaid asjaolusid aja jooksul kuhjub, võib see lõpuks „murda kaamli selgroo“ ka mõjuda laastavalt.

Üks suur stressiallikas on meie enda mõtted. Selleks, et stressisüsteem vaibuks ja vaim terveneks on vaja õppida, kuidas lõpetada enda üleskeeramine ja negatiivsete mõtete mõtlemine.

Toitumine ja liikumine

Viimasel aastakümnel on aina lisandunud uuringuid, mis näitavad, et toitumine mõjutab inimese psüühikat väga olulisel viisil. Tervislik ja mitmekülgne toitumine aitab püsida emotsionaalselt tasakaalus ning füüsiliselt tervem. On tõestatud, et kehv toitumine võib viia depressioonini.

Sama lugu on liikumisega – inimese keha on mõeldud liikuma. Sport ja liigutamine maandab stressihormoone ja stimuleerib ajutööd. Kerge ja mõõduka depressiooni puhul on regulaarne kerge sport sama efektiivne kui antidepressandid. Istuv eluviis soodustab depressiooni teket ja efektiivistab seda.

Lapsepõlvest tulenevad alateadlikud uskumused ja mustrid

Lastena arenevad meil enda, teiste ja maailma kohta välja alateadlikud veendumused, uskumused ja hoiakud. Näiteks kui me lapsena ei tunne piisavalt vanemate armastust ja heakskiitu ning kogeme tõrjutusetunnet, võib välja areneda uskumus „ma pole armastusväärne“ või et “ma pean raskelt töötama, et väärida õnnelikkust”.. Hilisemas elus piisab sündmusest, mis puudutab samu punkte, et uskumused aktiveerida. Seoseid luuakse vastavalt lapsepõlvele ja ei pruugi olla alati tegelikult täielik tõde. Sellised nõrgad alateadlikud uskumused tekitavad tugevaid tundeid ja võib viia sügavasse masendusse.

Psühhotraumad

Traumeerivad sündmused jätavad psüühikasse tugeva jälje, eriti kui need toimuvad lapsepõlves. Näiteks kui inimest on seksuaalselt väärkoheldud, võib ta hakata arvama, et seks on ohtlik ja halb ning tema ise on kuidagi räpane, halb ja väärtusetu.

Kehvad ümbritsevad suhted

Inimestena oleme tunneme enda täieliku ja õnnelikuna, kui oleme kuulatud, väärtustatud, meil on head ja sügavad lähedased suhted ning meid peetakse armastusväärseks ja kuulume kuhugi. Tõrjutus, lähedaste suhete puudumine, sõprade eemaldumine, üksindus ja staatuse kaotus mõjuvad laastavalt ja võivad viia depressioonin ning masendusse.

Enesehinnang on seotud tugevalt rollidega, mida igapäevaselt täidame – töötaja, ema, isa, ülemus, kaaslane, tudeng, abikaasa, vend, õde, tütar jne. Rollid annavad meile eneseaustuse ja ühiskondliku staatus, mis on küll hea, kuid kui investeeritakse mõnda rolli liiga palju, siis on kerge selle rolliga ka koos põhja sattuda kui selles ebaõnnestutakse. Sage näide on kui kaotatakse töö ning seejärel tuntakse ennast jõuetu, ühiskondlikult kasutu ja väärtusetuna.

Sotsiaalsed rollid

Enesehinnang on seotud tugevalt rollidega, mida igapäevaselt täidame – töötaja, ema, isa, ülemus, kaaslane, tudeng, abikaasa, vend, õde, tütar jne. Rollid annavad meile eneseaustuse ja ühiskondliku staatus, mis on küll hea, kuid kui investeeritakse mõnda rolli liiga palju, siis on kerge selle rolliga ka koos põhja sattuda kui selles ebaõnnestutakse. Sage näide on kui kaotatakse töö ning seejärel tuntakse ennast jõuetu, ühiskondlikult kasutu ja väärtusetuna.

Depressiooni ravi looduslike vahenditega

Pikaaegse depressiooni tulemuseks on raku alavarustatus toidu, hapnikuga ja veega, mis põhjustab rakukahjutusi. Kui keharakud on toitaine näljas, siis ei ole võimalik olla positiivses meeleolus ega tujus. Lisaks on ühekülgse, ebatervisliku ja toitainetevaese toitumise, vähese veejoomise ja liikumise tulemuseks tõsised kroonilised haigused ning depressiooni süvenemine.

DEPRESSIOONI HINDAMINE: KÜSIMUSED MIDA KÜSIDA

Analüüsi enda viimast 2-3 nädalat ja vasta järgnevatele küsimustele: