Täidame tellimusi ka telefoni, chati ja meili teel 10.00-21.00

4 Salts ehk 4soola koosneb neljast organismile vajalikust mineraalsoolast:

  • naatriumvesinikkarbonaadist
  • magneesiumvesinikkarbonaadist
  • kaaliumvesinik -karbonaadist
  • kaltsiumvesinikkarbonaadist

“Keha hoiab oma kudesid aluselisena tänu kehas toodetud bikarbonaatsooladele ja kuna meie keskkonnas toimuvad muutused viivad meid pideva hapestumise suunas, siis lisa bikarbonaatide tarbimine hoiab meie keha tähtsaima tasakaalu – alus-happe tasakaalu – paremini korras ja ei lase haigestuda, sest haiguste ûks ja ainus pôhjus on kehakeskkonna happelisemas suunas nihkumine.” R.Raudsik

Bikarbonaatide tootmiseks vajame aga mineraalaineid, mida jääb meie toidus järjest vähemaks mida töödeldumad on toiduained. Ka liigne valgutarbimine igapäeva menüüs, mis paneb seedesüsteemi liigselt maohapet tootma, see aga suurendab bikarbonaatide vajadust, mida läheb vaja, et neutraliseerida maohapet.Tuntumad vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaat on naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda), kaaliumvesinikkarbonaat, kaltsiumvesinikkarbonaat, ammooniumvesinikkarbonaat (triviaalnimetusega põdrasarvesool) jt.

Naatriumi on vaja meie organismil normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, samuti närviimpulsside edasikandumiseks. Oluline on naatrium organismi  happe-alustasakaalu tagamiseks veres  ja lihaskontraktsioonide tagamiseks. Tugeval higistamisel, oksendamisel ja kõhulahtisuse puhul on naatriumi kadu organismist suurem.

Mineraalainet kaltsiumi pole vaja üksnes luudele vaid ka rakkudevahelise ja- siseste signaalülekannete jaoks, mis annab näiteks võimaluse lihasrakul vastavalt närvirakult saadud impulsside kas lõõgastuda või kokku tõmbuda. Kaltsiumi on vaja ka näärmetele erinevate eritiste tootmiseks ja paljude ensüümide töös.  Täiskasvanu organismis on meestel ligikaudu 1400 g ja naistel ligikaudu 1200 g kaltsiumi, millest enam kui 99% paikneb hammastes ja luudes ning ülejäänu veres, rakuvälises vedelikus ja kõigis keharakkudes. Kaltsium aitab kaasa kudede ainevahetusele, verehüübimisele, kolesteroolitaseme reguleerimisele, neerude funktsioneerimisele ja närviimpulsside edasikandumisele.

Kaalium vastutab meie organismis samuti alus-happe tasakaalu, närviimpulsside edasikandmise ja lihaste töö eest. Lisaks aitab ta kaasa süsivesiukte normaalsele ainevahetusele. Väga oluline on kaalium nii närvi kui lihaste talitluseks samuti vererõhu reguleerimiseks.

Magneesium on kaasatud väga paljudesse biokeemilistesse reaktsioonidesse ja rakufunktsioonidesse. Magneesiumi vajavad oma tegevuseks üle 300 ensüümi. Magneesiumi  läheb tarvis süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, samuti normaalseks närvitalitluseks. Magneesiumist sõltub ka see kas kaltsium jõuab luudesse ja tagab luukoe uuenemise. Magneesium aitab langetada verereõhku ja soodustab lõõgastumist ning annab hea une.

Mineraalainete omastatavust võivad takistada liigne kohvijoomine, alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, mitmed ravimid, mõned antibeebipillid.

Ülalloetletud mineraalained on ka meie kehale vajalikud elektrolüüdid.

Elektrolüüdid on lahustunud soolad, mis juhivad meie kehas elektritlisi impulse, mis on kogu ainevahetuse alus. Vees lahustuvad soolad lagunevad  positiivsete ja negatiivsete  laengutega osakesteks – ioonideks.  Inimese jaoks on kõige olulisemad elektrolüüdi ioonideks naatrium (Na+), kaalium (K+), kaltsium (Ca2+), magneesium (Mg2+), kloriid (Cl-), vesinikfosfaat (H2PO4-) ja vesinikkarbonaat (HCO3-). Kõik teadaolevad eluvormid vajavad tasakaalu, et reguleerivad keha hüdratsiooni ning samuti ka vere pH-d, samuti on nad elutähtsad lihaste ja närvide töötamiseks. Elusorganismides on elektrolüütide kindla kontsentratsiooni hoidmiseks erinevad mehhanismid. Lihaskude ja närvirakke  loetakse mõlemaid keha elektrilisteks kudedeks. Näiteks lihaste kokkutõmbumine oleneb kaltsiumi (Ca2+), naatriumi (Na+) ja kaaliumi (K+) ioonide olemasolust. Nimetatud elektrolüütide ebapiisava taseme korral võib tunda lihastes nõrkust või krampide tekkimist.